Elu Bispebjergis, Kopenhaagen

Bispebjerg asub Kopenhaageni loodeosas loiva mäenõlva peal, lõunas piirneb see Nørrebroga, läänes Brønshøjiga, põhjas Emdrupiga ja idas Østerbroga. Nimi tähendab „Piiskopi mäge“ ning viitab keskajal siinsele kiriklikule maavaldusele. Piirkond arenes peamiselt 20. sajandil kasvava linna elamupiirkonnana. Idaservas asub Bispebjergi haigla (1913, arhitekt Martin Nyrop) ja visuaalseks maamärgiks on Grundtvigskirken (1921–40, Peder Vilhelm Jensen-Klinti silmapaistev kollasest tellisest ekspressionistlik kirik). Tänapäival on Bispebjerg üks vaiksemaid elamupiirkondi Kopenhaageni siselinnas, mille profiil on peredele sobiv ja tempo märgatavalt rahulik.

Mis see on

Elamupiirkond, mis on enamasti ehitatud aastatel 1900–1960. Peatänavate ääres on 4–5-korruselised kivihooned brokvarter-stiilis, sisemistel kõrvaltänavatel 1920. ja 1930. aastate aiamajade tüüpi elamuarendused (haveboligbyggeri) ning märkimisväärne sõjajärgne elamufond, sealhulgas ikooniline Bispeparken kompleks aastast 1942. Bispebjergi kalmistu on üks linna suuremaid rohealasid, kus on vanad puud ja vaikseid jalutusradu. Grundtvigskirken asub põhjapoolses keskosas mäel, kust avaneb vaade ümbritsevale piirkonnale.

Kes siin elavad

Peredega asustatud ja üha segasem elanikkond. Paljud elanikud on töötavad pered vanemates majades, stabiilne professionaalide kiht, kes töötab Bispebjergi haiglas ja Kopenhaageni kesklinnas, sisserändajate kogukonnad (eriti türklased ja pakistanlased, kes on koondunud Tomsgårdsveji äärde ja mõnda vanemasse sotsiaalmajja) ning noorem loomingulise klassi kiht, kes on viimase kümnendi jooksul kolinud põhja poole, kuna Nørrebro kesklinn on muutunud liiga kalliks. Demograafiline koosseis on peredele suunatud ja nähtavalt mitmekesisem kui kesklinna bourgeois-piirkondades.

Milline on päeval

Vaikselt elamupiirkondlik. Bispebjergi haigla tekitab idapoolsel küljel pidevat tööreisijate ja külastajate liikumist. Grundtvigskirken meelitab väikest, kuid püsivat hulka arhitektuuri entusiaste. Kohalikud peatänavad, Frederikssundsvej läänepoolsel servas ja Tagensvej keskosa läbival teel, teenindavad igapäevast ostlemist ja koolitransporti. Kalmistupark on aastaringselt jooksjate, koeraomanike ja vaikselt külastajate kasutuses. Tempo on märgatavalt aeglasem kui Nørrebros endas.

Milline on õhtul

Kodune. Piirkonnas on mõistlik valik naabruskonna restoranid – türgi, pakistani, pitsakohad ja taani köögid – ning mõned traditsioonilised værtshused (kõrtsid), mis enamasti sulguvad kell 23 paiku. Kõrgema helitasemega väljaminekuteks sõidavad elanikud metroo või S-rongiga lõunasse Nørrebro kesklinna. Kohalik kultuurielu on tagasihoidlik, kuid hõlmab üritusi Grundtvigskirkenis ja mõnes väiksemas kohas. Suvised õhtud kalmistu jalgteedel ja Grundtvigskirkeni ümbruses on eriti meeldivad, kui kiriku ekspressionistlik tellistööd on valgustatud ja mäelt paistab linnasiluett.

Liikumine

Cityringen M3 metroo lisas Nørrebro, Nørrebros Runddeli, Skjolds Pladsi ja Nuuks Pladsi peatused naaberpiirkonnas Nørrebros, peamise raudteeühenduse pakub Bispebjergi S-rongi peatus ringjoone liinil (F). Piirkonda teenindavad mitmed Movia bussiliinid. Jalgrattasõit on suurepärane: Tagensvej ja ühendavad tänavad on hästi varustatud jalgrattateedega ning kesklinna saab jalgrattaga 10–15 minutiga. Autodega on siin mugavam liikuda kui sisemistes linnaosades.

Toidukaup ja poed

Igapäevaste toidukaupadega on hästi kaetud: peatänavate ääres on mitu Netto, Føtex, Lidl ja Rema 1000 kauplust, lisaks mitmed spetsialiseeritud poed Frederikssundsvejil, mis teenindavad kohalikke mitmekesiseid kogukondi (Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, Poola, Türgi). Restoranid on enamasti naabruskonna mõõtkavas ja peredele sobivad, hinnad on üldiselt madalamad kui kesklinnas. Spetsialiseeritud ostude või laiema restoranivaliku jaoks on Nørrebro kesklinn ja kesklinna südamik metroo või jalgrattaga minutite kaugusel.

Millal seda mitte valida

Kui otsite kesklinna urbaanset energiat, on Bispebjerg elamupiirkondlik ja eeslinnalik ning baaride tihedus madal. Kui soovite ajaloolist tänavapilti ja 19. sajandi fassaade, on siinne 20. sajandi hoonefond pigem funktsionaalne kui ornamentaalne. Lisaks on piirkonna idapoolsed osad Mjølnerparkeni ja Tingbjergi lähedal (viimane asub tegelikult naaberlinnaosas Brønshøjis) kimpus sotsiaalsete probleemidega, mis on olnud riigi poliitilise arutelu teemaks. Kuigi need ei kuulu Bispebjergi südamikku, on need osa piirkonna laiemast mainest.

Bispebjerg sobib just neile elanikele, kes soovivad rahulikku, peredele suunatud naabruskonda tugevate rohealadega, eriti kalmistuparki, ja kelle jaoks on üürid madalamad kui Kopenhaageni kesklinnas, kuid sisemistesse linnaosadesse on siiski lühike metroosõit. Peredele, paarikestele ja teatud tüüpi välismaalastele koolieelsete lastega, kes otsivad tõelist kohalikku mitmekesisust, on see linna põhjaosa alahinnatud valikuid.