Elu Strasbourgis, Prantsusmaal

Strasbourg ei ole ainult katedraal, winstubid ja jõulturg. Inimestele, kes siia tegelikult kolivad, on see Prantsuse-Saksa piirilinn, kus üüritaotlused on nõudlikud, kus préfecture ootab elamisloa taotlemisel mitu kuud, ja kus valitud linnaosa – poolkarkassmajadega Petite France, üliõpilaste rohke Krutenau, puurikas Robertsau Euroopa Parlamendi teel või sõjajärgne Hautepierre – määrab täielikult igapäevaelu. See juhend koondab kõik, mida tahad teada enne bail'i allkirjastamist, alates caution'ist kuni CTS-i trammipiletini, ning iga linnaosa iseloomu.

Linn mõne lausega

Strasbourg on Grand Est' regiooni pealinn ja Bas-Rhini departemangu préfecture, linnapiirides elab umbes 290 000 inimest ja Eurométropole'is (33 prantsuse valla hõlmav suurlinna omavalitsus) umbes 500 000. Piiriülest sidet Saksa Kehliga korraldab eraldi Eurodistrict Strasbourg-Ortenau. Linn asub Reini lisajõe Ill ääres ning Saksa piir kulgeb Reini enda ääres lühikese trammisõidu kaugusel idas – vastasküljel asuv Saksa linn Kehl on alates 2017. aastast pikendatud trammiliini D kaudu Strasbourgiga ühendatud ja toimib praktiliselt ühtse linnaruumina.

Linn on Euroopa Parlamendi asukoht (parlament istub siin ühe nädala igas kuus, peamised kontorid asuvad Brüsselis), samuti Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus ja mitmed teised nõukogu organid. Need toovad Strasbourgi alalisse elanikkonda Euroopa ametnikke, europarlamentaarikuid, juriste, ajakirjanikke ja tõlkijaid. Ajalooline kesklinn – Grande Île, jõgede ümbritsetud saar katedraali, Petite France'i ja Palais Rohaniga – on olnud UNESCO maailmapärandi objekt alates 1988. aastast, ning 2017. aastal lisati sellele Neustadt (Saksa keisririigi ajastu linnaosa).

Kliima on poolkontinentaalne, külmade talvede ja kuumade niiskete suvedega ning tuntult ettearvamatu kevadega. Detsembris ja jaanuaris sajab lund; sügisel on Illi ääres püsiv udu (brouillard). Katedraali torn on 142 meetri kõrgune ja oli kuni 1874. aastani maailma kõrgeim hoone; tänaseni on see linna tunnusmärk, mis paistab tasandikult kaugelt.

Keel

Ametlik keel ja igapäevaelus domineeriv on prantsuse keel. Elsassi keel – kohalik germaani murre, mis on lähedane šveitsi saksa keelele ja Baden' murretele – püsib peamiselt vanemate inimeste seas ja kultuurifestivalidel, vähem tänavatel Strasbourgi kesklinnas. Saksa keelt saadakse laialdaselt aru ning seda nähakse sageli siltidel, arvestades piiriülest liiklust Kehli ja Ortenau suunas, ning paljud strasbourgilased töötavad või ostlevad Saksamaal regulaarselt. Tavaline inglise keel on kesklinna restoranides, muuseumides, EL-i kvartali kontorites ja ülikoolides üha enam aktsepteeritud, kuid administratsioon – préfecture, CAF, CPAM, EDF ja su tulevane üürileandja – töötab prantsuse keeles ja eeldab prantsuse keelt.

Prantsuse keelt on ingliskeelsetel õppijatel raskem alustada kui hispaania või itaalia keelt, kuid Strasbourgis on mitu keelekooli, Alliance Française ja ülikooli juures toimivad programmid Université de Strasbourgis. Isegi katkine prantsuse keel muudab igapäevased suhtlused – maja gardienne'iga, boulangerie's, bar tabac'is – märgatavalt. Kohaliku puudutuse saamiseks piisab ühest elsassi keelsest väljendist – salü bisàmme (tere kõigile) – ja see toob kohe head tahet.

Toa üürimine: kuidas see toimib

Strasbourgi üürituru on viimasel kümnendil pingestunud, kuna linn on kasvanud ja piiriülesed töötajad Kehlist suunavad osa nõudlust linna. Kesklinn Grande Île'il ja sellele vahetult piirnevad linnaosad (Krutenau, Esplanade, Neustadt, Petite France) on napid – ühiselamu-tüüpi korterites ehk colocation'ites olevad toad lähevad mõne päevaga. Äärelinna elamurajoonidel (Hautepierre, Cronenbourg, Neuhof) ja lõunapoolsetes linnaosades (Meinau, Stockfeld) on vabu kohti rohkem.

Tavaline elamislepingu tüüp on bail d'habitation, mida reguleerib 6. juuli 1989. aasta seadus. Minimaalne tähtaeg on kolm aastat, kui üürileandja on füüsiline isik, ja kuus aastat, kui üürileandja on société civile immobilière (SCI). Pinged piirkonnas (zone tendue) – Strasbourg kuulub nende hulka – võib üürnik siiski igal ajal lahkuda ühe kuu etteteatamisega. Colocation'i toad saab sõlmida kas ühise bail solidaire'i alusel, mis on jagatud korterikaaslaste vahel, või eraldi baux'idena. Viimane on tavaliselt parem lühema kuni keskmise pikkusega elamiseks ja rahvusvahelistele üliõpilastele, kes linnas vahetuvad.

Caution (tagatisraha) on reguleeritud: tühjade pindade puhul on see üks kuu netoüür (ilma kommunaalmaksudeta), möbleeritud pindade puhul kaks kuud. Üürileandja hoiab seda ja tagastab lepingu lõppedes ühe kuni kahe kuu jooksul, kui kahju ei ole tekkinud. Lisaks cautionile nõuavad üürileandjad tavaliselt garant'i – tagajat, tavaliselt vanemat või lähisugulast, kellel on prantsuse sissetulek ja maksudokumendid. Üliõpilastele ja noortele töötajatele, kellel pole prantsuse tagajat, toimib riigi toetatud skeem Visale tasuta tagajana, ja seda aktsepteerivad laialdaselt Strasbourgi üürileandjad, sealhulgas üliõpilaselamute haldaja CROUS.

Enamik kuulutusi eeldab täielikku dossier'it: palgatõendid, mis katavad kolmekordse üüri, viimase kolme kuu pangakonto väljavõtted, töölepingu, eelneva üürilepingu soovituskirja ja tagaja täieliku dossier'i. Tule ette valmistatult. CROUS-i toad üliõpilaselamutes (résidences universitaires) on immatrikuleeritud üliõpilastele kõige odavam võimalus; taotlused avanevad kevadel Dossier social étudiant'i kaudu.

Dokumendid: numéro fiscal ja elukohatõend

Kaks dokumenti on algusest peale olulised. Esimene on numéro fiscal – kolmeteistkohaline maksutunnus, mis antakse automaatselt pärast esimest Prantsuse tulumaksudeklaratsiooni (esitatakse igal aastal mais eelmise kalendriaasta kohta). Seda nõutakse peaaegu kõige ametliku jaoks: ameli-konto tervishoiu jaoks, CAF (elamistoetus), taxe d'habitation'i päringud ja mõnede pangakontode avamine. Esimese deklaratsiooni saab esitada veebis aadressil impots.gouv.fr, kui sul on aadress ning ajutine või püsiv INSEE sotsiaalkindlustuse number.

Teine on attestation de domicile ehk elukohatõend. Saksa Anmeldung'i või Hispaania empadronamiento'ga võrdset dokumenti ei ole: tõendi koostad arvetest (EDF, internet) ja üürilepingust. Paljud haldusprotseduurid nõuavad attestation d'hébergement'i, mille on allkirjastanud hébergeur (sind majutav isik), koos tema isikutunnistuse koopia ja aadressitõendiga.

Prantsusmaa: mis muutub, kui oled EL-i kodanik või mitte

EL-i, EMP-i ja Šveitsi kodanikud võivad Prantsusmaale kolida ilma viisata. Préfecture'i juures registreerimine ei ole kohustuslik – elamiseks, töötamiseks ja üürimiseks piisab isikutunnistusest või passist. Tervisekindlustuse jaoks tuleb siiski registreeruda sotsiaalkindlustuses (Sécurité Sociale) ning kui soovid pikaajaliselt autot juhtida, tuleb sul lõpuks vahetada või sooritada prantsuse juhiload. Piiriülesed töötajad, kes sõidavad iga päev Saksamaale tööle (suur osa Strasbourgi tööjõust), kuuluvad eristaatusesse travailleur frontalier, millel on oma maksu- ja sotsiaalkindlustuse reeglid Prantsuse-Saksa kahepoolse raamistiku alusel.

EL-välised kodanikud vajavad viisat, mida taotletakse Prantsusmaa konsulaadis oma päritoluriigis. Kõige levinumad teed on pikaajaline viisa, mis on ühtlasi elamisluba (visa de long séjour valant titre de séjour, VLS-TS) üliõpilastele ja palgatöötajatele, passeport talent oskustööjõule ning mitmeaastane elamisluba (carte de séjour pluriannuelle). Kohale jõudes on sul kolm kuud aega VLS-TS-i valideerimiseks veebis Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniameti (OFII) portaalis. Järgnevad pikendused tehakse Bas-Rhini préfecture'is Strasbourgi kesklinnas, mis nagu enamik Prantsuse préfecture'e töötab aeglaselt ja nõuab ajaaegade broneerimist nädalaid ette.

Bürokraatia on täpne, kuid aeglane. Võta kaasa originaalid, koopiad ja soovitavalt vandetõlked (traductions assermentées) kõigi mitte-prantsuskeelsete tsiviilseisundi dokumentide jaoks.

Tervishoid: CPAM ja carte vitale

Prantsusmaal on universaalne riigi tervishoid sotsiaalkindlustuse kaudu, mida igas departemangus haldab Caisse Primaire d'Assurance Maladie (CPAM). Strasbourgis on vastav asutus CPAM du Bas-Rhin. Kindlustus on terviklik: perearst, eriarstid, haigla, erakorraline abi, retseptid (hüvitamine varieerub kategooriate lõikes), sünnitus, vaimne tervis.

Registreerimine võtab nädalaid kuni kuid. INSEE sotsiaalkindlustuse numbri taotlemiseks esitad vormi, isikutunnistuse, sünnitunnistuse (välisriigi puhul vandetõlkega) ja töölepingu või üliõpilasstaatuse tõendi. Pärast registreerimist saad carte vitale'i – rohelise fotoga identifitseerimiskaardi, mida esitatakse igal tervishoiuga seotud kohtumisel ja mida kasutatakse arvete elektrooniliseks esitamiseks.

Enamik elanikke tellib lisaks mutuelle'i ehk erakindlustuse, mis katab selle, mida sotsiaalkindlustus ei kata (tavaliselt 20–40% arsti- ja retseptikuludest ning suure osa optika- ja hambaravikuludest). Paljud tööandjad pakuvad mutuelle collective'i hüvitisena; EL-i institutsioonidel on töötajatele oma skeem.

EL-i üliõpilastel katab oma riigi Euroopa haigekassakaart (EHIC) enamiku juhtudest esimesed kuud, kuid pikemaajalise õppimise korral on tavaliselt soovitatav liituda Prantsuse süsteemiga.

Transport: CTS, tramm, buss

Strasbourgi ühistransporti korraldab CTS (Compagnie des Transports Strasbourgeois) ja see põhineb ühel Prantsusmaa ulatuslikumal trammivõrgul. On kuus liini, tähistatud A, B, C, D, E ja F, ning tihe bussivõrk, mis toidab trammide vahetuspunkte. Tramm on iga argisõidu selgroog.

Tramm A sõidab lõunas asuvast Illkirch-Graffenstadenist läbi Grande Île'i Homme de Fer'i juurde ja edasi läänes Hautepierre'i serval asuvasse Parc des Sports'i – see on tööhobune, mis ühendab kesklinna läänepoolsete elamurajoonidega. Tramm D sõidab idasse läbi EL-i kvartali ja üle Reini Saksamaal asuvasse Kehl Rathausesse – see on Prantsusmaa ainus linnatramm, mis ületab rahvusvahelise piiri. B tiirutab põhja- ja idapoolsete linnaosade kaudu läbi Wacken'i, C sõidab jaamast läbi Esplanade'i ja ülikoolialale alla Neuhofi. E ühendab põhjas asuvat Robertsau'd ja EL-i institutsioone Esplanade'i, Étoile'i ja lõunas Illkirchiga; uuem F sõidab läände Koenigshoffenisse.

CTS-i kuupilet maksab täishinnaga umbes 55 €, alla 26-aastastele, üliõpilastele ja väiksema sissetulekuga leibkondadele on olulised soodustused. Homme de Fer'i vahetuspunkt Grande Île'il on keskne jaam, kus enamik liine kohtub. Bussid täidavad lünki äärelinna linnaosadesse ja Eurométropole'i väiksematesse valdadesse. Velhop on kohalik jaamadega rattalaenutussüsteem ning Strasbourg on investeerinud palju kaitstud jalgrattateedesse – see kuulub järjekindlalt Prantsusmaa parimate jalgrattalinnade hulka. Tramm ja jalgrattur satuvad tihedatel ristmikel (eriti Homme de Fer'il) pidevalt konflikti.

Strasbourg-Entzheimi lennujaama jõuab umbes 8 minutiga Gare Centrale'ist kulgeva ühendusrongiga. Gare Centrale ise on suur TGV-jaam, millest on otseühendused Pariisi (1 h 46 min), Lyoni, Marseille'sse, Frankfurti ja Stuttgarti.

Töötamine ja õppimine

Strasbourgi majandus toetub kolmele peamisele sambale: Euroopa institutsioonid (parlament, Euroopa Nõukogu, inimõiguste kohus ning seotud diplomaatilised ja lobitöötajad), piiriülesed teenused ja tööstus, mis on seotud Reini sadamate ja üle jõe asuvate Saksa tööandjatega, ning kasvav teadus- ja biotehnoloogiaklaster Strasbourgi ülikooli ümber. Suuremad tööandjad on Lilly France, Carlsbergi omanduses olev Kronenbourgi pruulikoda (peamine tehas asub lähedal Obernais), Schiltigheimi ümbruse trükitööstus ning mitmed farmaatsia- ja meditsiiniseadmete ettevõtted.

Université de Strasbourg on üks Prantsusmaa suuremaid ülikoole, kus õpib umbes 55 000 üliõpilast Esplanade'i Campus Central'is ja lõunas asuvas Campus Illkirchis. See on ebatavaliselt rahvusvaheline, tugevate Saksa, Šveitsi ja Ida-Euroopa üliõpilaskogukondadega. Siin asub ka Riigiadministratsiooni Riiklik Kool (Ecole Nationale d'Administration, nüüd ümber korraldatud Institut national du service public / INSP), mis on koolitanud põlvkondi prantsuse kõrgeid ametnikke. Kõrgharidusmaastikku täiendavad mitmed grandes écoles'id – Sciences Po Strasbourg, EM Strasbourg Business School, INSA Strasbourg, ENGEES. Bakalaureuseõppe õppemaks EL-i üliõpilastele on umbes 175 € aastas, magistriõppe 250 €; EL-välised üliõpilased maksavad alates 2019. aasta reformist umbes 2 770 € (bakalaureus) või 3 770 € (magister).

Igapäevaelu: ajad ja rütmid

Strasbourg elab natuke rahulikumas tempos kui Pariis, kuid tihedama rütmiga kui Prantsusmaa lõunaosa. Lõuna on päeva peamine sotsiaalne söök, mida süüakse 12–14 vahel – paljud väikeettevõtted, väiksemad vallamajad, postkontorid ja préfecture sulguvad lõunaajaks. Õhtusöök algab umbes kell 19, varem kui Lyonis või Marseille'is, osaliselt jõe tagant tulevate Saksa kultuurimõjude tõttu. Winstubid – kohalik vaste bouchon'ile, traditsioonilised elsassi kõrtsid – pakuvad choucroute garnie (hapukapsas vorstide ja sealihaga), baeckeoffe'i (aeglaselt küpsetatud liha-köögiviljahautis), tarte flambée'd (õhuke pizzalaadne tort crème fraîche'i, sibula ja peekoniga) ning kougelhopfi – brioššilaadset koogi, mis on piirkonna küpsetis.

Pühapäeval on poodides vaikne – enamik supermarkette sulgub kell 13, väiksemad poed on terve päeva kinni, välja arvatud boulangerie'd ja mõned kesklinna turismitsoonid. Pühapäevased toidulaadad – Neudorfi turg laupäeva hommikuti, Place du Marché aux Poissons'i turg kolmapäeviti ja laupäeviti – on nädalavahetuste rütmi tuumikuks. Restoranid ja muuseumid on lahti, jõeäärsed quai'd ja Orangerie park täituvad jalutajatest.

Marché de Noël – Strasbourgi jõulturg – on üks Euroopa vanimaid ja suurimaid, mis kestab novembri lõpust jõululaupäevani. See muudab kesklinna: katedraali väljak, Place Broglie, Place Kléber ja nende vahel olevad tänavad täituvad onnikestega, keedetud veini (vin chaud), bredele'iga (väikesed jõuluküpsised) ja tohutu turistide hulgaga. Elanikud armastavad ja vihkavad turgu enam-vähem võrdselt – see häirib igapäevaelu terve detsembri vältel, kuid on samas linna iseloomustav püha. Muud riigipühad jaotuvad mais (1., 8.), juulis (14.), augustis (15.), novembris (1., 11.) ja jõulude ümbruses; Elsass ja Moselle tähistavad lisaks ka suure reede ning 26. detsembrit kui piirkondlikke pühi.

Linnaosad

Strasbourg on haldusliselt jagatud viieteistkümneks linnaosaks, millel on väga erinev iseloom. Erinevused on märkimisväärsed: Grande Île (ajalooline tuumik katedraali ja Petite France'iga) on tihe ja turistirohke; Krutenau ja Esplanade kagus on üliõpilaste ja akadeemiline piirkond, täis ülikoolihooneid ja odavaid söögikohti; Neudorf on lai elu- ja kaubanduspiirkond Rein-Marne kanalist lõunas; Robertsau on puuderohke, saatkondade rohke ja EL-i institutsioonide teel; Wacken on ise EL-i kvartal, kus domineerivad Euroopa Parlament ja Inimõiguste Palee; äärelinna elamurajoonid (Hautepierre, Cronenbourg, Neuhof) on segatud töölisasumid, kus on palju sotsiaalmaja; lõunapoolsed linnaosad (Meinau, Stockfeld) on vaiksemad elamupiirkonnad.

Allpool olevad linnaosajuhendid käsitlevad töölisrahvastikuga lõunaosa Meinau, Krutenau üliõpilassüdant Krutenau, ülikoolilinnaku piirkonda Esplanade, kanali taga asuvat elamurajooni Neudorf, jõukat Quartier des XV, tagasihoidlikku Musau, läänepoolsel servas asuvat puuderohket Montagne-Verte, EL-i institutsioonide kvartalit Wacken, roomlaste juurtega Koenigshoffen, tööstuslikku Cronenbourg, vaieldavat Neuhofi elamurajooni, poolkarkassmajadega turismi südant La Petite France, moodsat Poteries, 1960. aastatel planeeritud Hautepierre'i ja jõekaldal asuvat Cité de l'Ill'i.