Elu Valencias, Hispaania

Valencia ei ole ainult paella ja Kunstide linn. Neile, kes siia tegelikult kolivad, on see Hispaania kolmas suurim linn – Vahemere ääres asuv, kakskeelne valencia-hispaania keelega linn, kus üüriturg on viimase viie aasta jooksul järsult pingestunud. Päevarütmi määrab suuresti see, millise linnaosa valid – ajalooline Ciutat Vella, moodne Russafa või rannaäärne El Cabanyal. Selles juhendis koondame kokku, mida peaksid teadma enne contrato de arrendamiento'le allkirjastamist, alates empadronamiento'st kuni MetroValencia pileti ja enamiku uustulnukate kaalutavate kesklinna linnaosade iseloomuni.

Linn mõne lausega

Valencia on Hispaania kolmas suurim linn ja Valencia autonoomse piirkonna (Comunitat Valenciana) pealinn. Linna halduspiiril elab ligikaudu 800 000 inimest, laiemas metropolipiirkonnas ligikaudu 1,6 miljonit. Linn asub Vahemere rannikul Turia jõe suudmes, ehkki jõe enda suunas muudeti pärast katastroofilist 1957. aasta üleujutust lõunasse ning endisest jõesängist on saanud Jardín del Turia – linna läbiv 9 km pikkune lineaarne park. Linn on haldusjaotuselt jagatud 19 distritoks (distrito), millest igaüks omakorda barrioteks (barrio).

Kliima on vahemerelik. Suved on pikad, kuumad ja niisked – juunist septembrini ületab temperatuur regulaarselt 30 °C, ning sisemaalt puhuv poniente-tuul toob vahel kuni 40 °C kuumust. Talved on leebed: päevased temperatuurid on umbes 15–18 °C, esineb ka jahedamaid perioode, kuid külmuvat harva. Kevad ja sügis on meeldivalt soojad ja sobivad ideaalselt õuel olemiseks. Vahemere mõju määrab kõike: niiskust, merebriisi, sügisesi torme (gota fría) ning pikka rannahooaega mail–oktoobrini. Linna kuulsaim festival, Las Fallas, toimub märtsi keskel ja on ka kõige keerulisem nädal elamiseks – nädal kestvad ilutulestikud, tänavapeod ning 19. märtsi öösel hiiglaslike papjeemašeest ja kartongist fallas-monumentide põletamine.

Keel

Valencia on ametlikult kakskeelne. Valencia keel (valencià) – katalaani keele piirkondlik variant, mille poliitiline ja kultuuriline identiteet on eraldiseisev – on ametlik koos hispaania keelega (castellano). Praktikas domineerib hispaania keel kesklinna igapäevases kaubanduselus, samas kui valencia keel on rohkem esindatud ametiasutustes, koolides, siltidel ning linnast väljaspool sisemaa comarcades. Enamik noori valencialasi valdab mõlemat keelt sujuvalt. Ametiasutused võtavad vastu avaldusi kummaski keeles ning paljud ametlikud dokumendid on kakskeelsed.

Igapäevaelus piisab täiesti hispaania (kastiilia) keelest. Isegi põhilise valencia keele oskus muudab suhtlust mõnes olukorras oluliselt – eriti väljaspool kesklinna turismipiirkondi, koolides ja vanemate elanikega. Inglise keel on turismipiirkondades, restoranides, hotellides ja ülikoolikeskkonnas laialt kasutusel – Valencia on üks Hispaania linnu, kus alla 40-aastaste inglise keele oskus on kõige kõrgem. Ametiasutustes on siiski kasutusel peaaegu eranditult hispaania ja valencia keel.

Toa üürimine: kuidas see toimib

Valencia üüriturg on alates 2020. aastast järsult pingestunud, kuna linn on kasvatanud turismi, digitaalsete nomaadide ja tehnoloogiasektorit. Nõudlus ületab pakkumise kesklinna distritodes (Ciutat Vella, Eixample, Russafa, El Cabanyal-Canyamelar) ning ühiselamu-korterite (pisos compartidos) toad liiguvad kiiresti. Suhtlus tuttavate kaudu on siiani väga oluline.

Standardne elamislepingu vorm on contrato de arrendamiento de vivienda, mida reguleerib Ley de Arrendamientos Urbanos (LAU). Miinimumtähtaeg on viis aastat, kui üürileandja on füüsiline isik (seitse, kui ettevõte), kuid üürnik võib lahkuda pärast kuut kuud, teatades sellest ette kolmkümmend päeva. Ühiselamu-korterite toad kasutavad sageli lühemaid lepinguid (contratos de habitación või de temporada), mis ei kuulu LAU reguleerimisalasse.

Fianza (tagatisraha) on reguleeritud: tühja pinna puhul üks kuu üüri, möbleeritud pinna puhul mõnikord kaks. Üürileandja peab selle deponeerima piirkondlikus elamuametis (Valencias Servei Valencià d'Ocupació de l'Espai deposit-büroos) ning see tagastatakse lepingu lõppedes, kui kahju ei ole tekkinud. Paljud üürileandjad nõuavad lisaks veel ühe või kaks kuud tagatiseks (aval).

Dokumendid: empadronamiento, NIE

Kaks dokumenti on algusest peale olulised. Esimene on empadronamiento – registreerimine Valencia linnavalitsuses (Ayuntamiento de València), mis kinnitab, et elad konkreetsel aadressil. See on tasuta, seda saab teha veebis broneeritud aja alusel või ühes Juntas Municipals de Districte'is ning see nõuab üürilepingut või omaniku (titular) autorisatsiooni ja omandiõiguse tõendit, lisaks passi või isikutunnistust. Certificat d'empadronament'i vajatakse seejärel peaaegu kõige muu jaoks: NIE, Valencia tervishoiusüsteem (Sistema Valencià de Salut), kooli registreerimine, elamisloa pikendamine.

Teine on NIE (Número de Identidad de Extranjero) – maksunumber, mis antakse kõigile mitte-hispaanlastest elanikele. EL-i kodanikud saavad NIE osana Certificado de Registro de Ciudadano de la Unión'ist; EList väljaspool olevad kodanikud saavad selle osana elamisloa taotlusest. Aegu Valencia Extranjería-büroos broneeritakse veebilehe sede.administracionespublicas.gob.es kaudu ning ajaliselt on neid varem olnud väga raske leida. Süsteem on paranenud, kuid kannatlikkust tasub kaasa võtta.

Hispaania: mis muutub, kui oled EL-ist või mitte

EL-i, EMP-i ja Šveitsi kodanikud võivad Hispaaniasse kolida ilma viisata. Pärast kolme kuud on kohustus registreeruda elanikuna: broneeri aeg Extranjería-büroos, too kaasa pass, empadronamiento, tõend tervisekindlustusest ning piisavate vahendite tõend (töölepingu, õppimiskinnituse või säästude näol). Saad rohelise A4 formaadis tunnistuse – mitte kaardi – ja NIE. Tunnistus kehtib tähtajatult.

EL-i-väliste kodanike jaoks on vaja viisat, mille taotlemine toimub Hispaania konsulaadis kodumaal enne saabumist. Levinumad viisaliigid on visado de trabajo (tööviisa), visado de estudios (õppeviisa), visado de no lucrativa (passiivse sissetuleku / pensionäride viisa) ning uuem visado de nómada digital (digitaalse nomaadi viisa kaugtöötajatele, kelle sissetulek ületab teatud piiri). Hispaaniasse jõudes on sul 30 päeva aega TIE (Tarjeta de Identidad de Extranjero) taotlemiseks Extranjería-büroos.

Bürokraatia on aeglane, kuid lõppkokkuvõttes toimiv. Too kaasa kõigi dokumentide originaalid ja koopiad, eelistatavalt tõlgitud vandetõlgi (traductor jurado) poolt. Sageli nõutakse sünni- ja õppimistunnistustele apostille'i.

Tervishoid: Sistema Valencià de Salut

Hispaanias on kõigile kättesaadav riigi tervishoiusüsteem. Valencias on piirkondlik teenus Sistema Valencià de Salut (SVS), mida haldab Conselleria de Sanitat Universal i Salut Pública. Katvus on ulatuslik: perearst, eriarstid, haigla, erakorraline abi, retseptiravimid (omaosalusega, mis sõltub sissetulekust), sünnitusabi, vaimne tervis.

Registreerimine toimub sinu piirkonna terviskeskuses (centre de salut), mis määratakse automaatselt kodуaadressi järgi, kui sul on empadronamiento ning kas tööleping (registreeritud Seguridad Social'is) või EL-i üliõpilastele ja pensionäridele oma riigi EHIC. Saadav kaart on SIP-kaart (Sistema d'Informació Poblacional), mis toimib tervisekaardina kogu Comunitat Valenciana piires.

Erakindlustus on laialdaselt saadaval ja suhteliselt taskukohane. Paljud tööandjad pakuvad seda hüvitisena. Turul domineerivad sellised ettevõtted nagu Sanitas, Adeslas ja Asisa. Mitte-EL-i elanikele, kes pole veel avaliku süsteemi kasutajad, on erakindlustus sageli viisataotluse osana nõutud.

Transport: MetroValencia, EMT, Valenbisi

Valencia ühistransport on ühtlustatud piirkondliku MetroValencia alla (haldab Ferrocarrils de la Generalitat Valenciana) metroo ja trammi osas, EMT València linnabusside osas ning Renfe Cercanías piirkondlike rongide osas. MetroValencia-l on 10 liini, mis katavad suurema osa linnast ja suuremaid eeslinnu – L1, L2, L3, L5, L7 ja L9 on tavalised metroo liinid; L4, L6, L8 ja L10 on trammiliinid, sealhulgas populaarne tramm L4 Cabanyali randa ning L10 Kunstide linna ja Natzaretini. L3 ja L5 ühendavad mõlemad Valencia lennujaama kesklinnaga – L3 läbib linna põhjas Rafelbunyolist läände lennujaama.

Kui viibid mitu nädalat, on standardseks valikuks kuupilet Metro / EMT jaoks: keskmise tsooni A puhul (hõlmab kogu linna) umbes 36 € ning üks laaditav kaart (Móbilis või SUMA). Alla 31-aastastele on kuupiletid tugevalt soodsad, umbes 18 €. Ühekordne metroopilet maksab tsoonist sõltuvalt 1,50–2,30 €.

Jalgrattasõit on suurepärane. Valencia on tasane, jalgrattateede võrk on alates 2015. aastast tohutult laienenud – üle 200 km pühendatud radu – ning Valenbisi jagatud jalgrataste süsteem katab kesklinna alates 2010. aastast. Valenbisi aastatellimus maksab umbes 30 € ja on üks parimaid jagatud jalgrataste pakkumisi Euroopas. Jardín del Turia on pidev jalgrattatee läbi linna, eraldatud autoliiklusest.

Valencia lennujaama (Manises) jõuab MetroValencia liinil L3 kesklinnast umbes 25 minutiga.

Töö ja õppimine

Valencia majandus on mitmekesine. Turism ja majutus-toitlustus on järsult kasvanud; tehnoloogiasektor on kiiresti laienenud keskustega Valencia Polütehnikaülikooli (UPV) kampuses ja ümber algatuse Distrito Digital; Valencia sadam on üks suuremaid Vahemere sadamaid ning annab tööd tuhandetele nii otse kui kaudselt. Suuremate tööandjate hulka kuuluvad Ford (tehas lähedal Almussafesis), Mercadona (supermarketiketi peakorter siin) ja Roigi perekonna ettevõtted ning kümned startup-id UPV ümbruses. Inglise keeles töötamise võimalused on olemas, kuid väljaspool konkreetseid tehnoloogia- ja turismimulle eeldatakse hispaania keele oskust.

Kaks peamist riigiülikooli on Valenciа Ülikool (Universitat de València, asutatud 1499, peakampused Blasco Ibáñezi tänaval ja ajaloolises kesklinnas) ning Valencia Polütehnikaülikool (Universitat Politècnica de València, UPV, tehnikaülikool Camí de Vera kampuses linna kirdeosas, Benimaclet'i ja Tarongers'i piirkonna lähedal). Riigiülikoolide õppemaks on suhteliselt taskukohane: EL-i bakalaureuseõppe puhul umbes 600–900 € aastas. EL-i-väliste üliõpilaste maksumus on umbes kolm korda kõrgem, sõltudes ülikoolist ja erialast.

Igapäevaelu: ajakava ja rütm

Valencia elab vahemerelikus tempos. Lõuna on päeva peamine söögikord ning seda süüakse kella 14–16 vahel – paljud väiksemad ettevõtted, sealhulgas Junta de Districte, sulguvad nendel tundidel lõunapausiks (l'horari de migdia), eriti suvel. Õhtusöök on kell 21 või 22. Terrassid täituvad kell 19. Ööklubid avanevad keskööl ning nädalavahetustel on lahti kuni kella 6-ni hommikul – eriti El Carme piirkonnas ja Carrer de Caballeros baaritänava ümber.

Almuerzo valencià – keskhommikune teine hommikusöök umbes kell 10–11, tavaliselt bocadillo või esmorzaret väikese õlle või veiniga – on valencia eripära, mis määrab päevarütmi paljudes linnaosades. Kohalikud baarid täituvad sel tunnil töötajatega, kes teevad pausi.

Vahemere eluviis domineerib. Rannakultuur on keskne mail–oktoobrini – El Cabanyali ja Malvarrosa rannad on trammiga kesklinnast kättesaadavad 20 minutiga. Horchata ja fartons Horchatería Danielis või Santa Catalinas on klassikalised pärastlõunased peatused. Laupäeval ja pühapäeval söödud lõunad, mis põhinevad paellal (või täpsemalt arròsil), on kohaliku elu institutsioon.

Märtsis toimuv Las Fallas (peamine öö 19. märts, La Cremà) on aasta määrav festival – ja kõige keerulisem nädal elamiseks. Päevased ilutulestikud (mascletàs kell 14 Plaça de l'Ajuntament'is), terveks ööks kestvad tänavapeod, linn täis külalisi ning fallas-monumentide põletamine 19. päeva keskööl. Teine suur vaikimise periood on august, mil paljud elanikud suunduvad sisemaa küladesse või randa.

Linnaosad

Valencia on jagatud 19 distritoks, millest igaüks jaguneb barrioteks. Erinevused on märgatavad: ajalooline Ciutat Vella (koos Carme, Xerea, Mercat ja Seu piirkondadega) on tihedalt asustatud ja turistirohke; Eixample (koos Russafa ja El Pla del Realiga) on bourgeois'-lik ja üha moodsam; Poblats Marítims (koos El Cabanyal-Canyamelari ja El Graugaga) on rannaäärne, ajalooline, kuid tagasihoidlik; sisemised elamudistrito'd (Quatre Carreres, Camins al Grau, Algirós, Benimaclet) on segatud; välimised distritod on taskukohasemad.

Allpool olevad linnaosajuhendid hõlmavad lõunapoolset Quatre Carreres piirkonda Kunstide linna lähedal, bohemelikku Benimacletit, idapoolseid Camins al Grau ja la Creu del Grau piirkondi, moodsat Russafat, ülikoolide poolt mõjutatud Algirósi, ajaloolist Ciutat Vellat, bourgeois'-likku l'Eixample'i, rannaäärset Poblats Marítims piirkonda ning selle sees el Cabanyal-Canyamelari, elamupiirkonda Patraix, töölisrajooni Jesús, keskmise kõrgusega hooneid Montolivet, sadamapiirkonda el Grau ning rohelist el Pla del Realit.